Teemad:
- Üldine teave pidurivõimendi kohta
- Vaakumpidurivõimendi töö
- Vaakumpidurivõimendi vaakumühendus ja pump
- Hüdrauliline pidurivõimendi
Üldine teave pidurivõimendi kohta:
Vaakumpidurivõimendeid kasutatakse peaaegu kõikidel sõiduautodel. Pidurivõimendi abil peab juht vajutama piduripedaali vähem jõuliselt, et saavutada sama pidurdusefekt kui ilma pidurivõimendita autoga. Pidurivõimendi aitab kolvid sisse peapidurisilinder nihutama. Pidurivõimendi asub mootoriruumis, mis on vardaga ühendatud piduripedaaliga (vt joonisel paremat varda). Peapidurisilinder on paigaldatud otse pidurivõimendile (pildi vasak pool). Piduripedaalile avaldatav rõhk võimendub ligikaudu 3–4 korda.
Vaakumpidurivõimendi töö:
Puhkeasend:
Mootor töötab, aga pidurdus puudub. Nii jõusilindri vasakul kui ka paremal küljel on negatiivne rõhk. Sinistes ruumides valitseb rõhumine. Õhk imetakse ergutist välja vaakumühenduse kaudu. Seda tehakse ühenduse kaudu sisselaskekollektoriga või eraldi vaakumpumba kaudu. Välisõhu rõhk (roheline) on erguti küljest lahti ühendatud. Vedru surub töökolvi nii kaugele kui võimalik vasakule.
Alustage pidurdamist:
Piduripedaali vajutamisel liigub klapi kolb paremale. See tuleb klapi küljest lahti, mistõttu jõusilindri vasak külg täitub osaliselt välisõhu rõhuga (roheline). Alarõhk (sinine) kaob. Nüüd on töökolvist vasakul rõhk, mis on madalam välisõhu rõhust, kuid kõrgem kui vaakum. Ratifitseerimismäär ei ole seega veel maksimaalne.
Maksimaalne erutus:
Piduripedaali vajutatakse edasi. Ühendus klapi kolvi ja klapi klapi vahel jääb avatuks, täites vasaku poole veelgi suurema välisõhu rõhuga. Maksimaalne välisõhu rõhk on nüüd võimendi vasakul küljel ja maksimaalne alarõhk paremal küljel. Kui piduripedaal on maksimaalselt vajutatud, vajutatakse ka pidurivõimendi vedru. See tagab maksimaalse pidurdusjõu.
Piduripedaali vabastamisel surub pidurivõimendi vedru töötava kolvi tagasi vasakule. Klapi kolb toetub uuesti klapi vastu, vabastades alarõhuava. Välisõhu rõhk kaob ergutussilindri vasakult küljelt ja tekib uuesti alarõhk. Pidurivõimendi on nüüd tagasi puhkeasendis. Nüüd kehtib uuesti joonisel 1 näidatud olukord.
Vaakumpidurivõimendi vaakumühendus ja pump:
Vaakumpidurivõimendi vajalik alarõhk (vaakum) saadakse sageli bensiinimootori mootori vaakumist. Pidurivõimendist sisselaskekollektorisse jookseb voolik. Kuna sisselaskekollektoris on alarõhk, eemaldatakse alarõhk ka võimendist. Kui mootor on välja lülitatud ja piduripedaali mitu korda vajutatud, tundub pedaal kõva. Põhjus on selles, et pidurivõimendist on kogu vaakum kadunud. Mootori uuesti käivitamisel langeb pedaal uuesti ja seda saab edasi vajutada. Seetõttu tuleb seda sõiduki pukseerimisel alati arvesse võtta; autos, kus mootor ei tööta, tuleb pedaalile avaldada 3–4 korda rohkem jõudu. Samuti ei tööta roolivõimendi. Seetõttu on mõistlik sõita aeglaselt.
Võib juhtuda, et pedaal tundub kohe pärast mootori väljalülitamist kõva; tundub, et vaakum kaob kohe ära. Selle põhjuseks võib olla pidurivõimendi ja mootori vahelise vaakumvooliku rebenemine või defektne allakäiguventiil voolikus. Tavaliselt on see ümmargune plastikust tükk vooliku kahe osa vahel.
Kui kõnealune voolik on rebenenud, tuleb see esimesel võimalusel välja vahetada. Kui see praguneb või puruneb veelgi, kaob täielik pidurdusabi.
Seal on kaks erinevat vaakumpumpa, nimelt labapump ja membraanpump. Labapumpa nimetatakse ka tandempumbaks või vaakumpumbaks. Nende pumpade tööd ja kasutamist on kirjeldatud lehel vaakumpump.
Hüdrauliline pidurivõimendi:
Sõiduautodes kasutatakse hüdraulilisi pidurivõimendeid harva. Seetõttu ei käsitleta sellel lehel seda liiga üksikasjalikult. Hüdrauliliste pidurivõimendite puhul toetab peasilindrile mõjuvat jõudu vedeliku rõhk. Hüdrauliline pidurivõimendi asetatakse piduripedaali ja peamise pidurisilindri vahele.
Mõnes süsteemis on jõupidurisüsteem (aku abil) ühendatud roolivõimendiga. Alloleval pildil on värvide järgi näha, millised torud millistesse komponentidesse kuuluvad. Kõikides nähtavates torudes kasutatakse hüdraulikaõli ehk ATF-i (Automatic Transmission Fluid). Tavalist pidurivedelikku kasutatakse süsteemis koos peamise pidurisilindriga ja piduritorudega pidurisadulade/trumlite juurde. Pidurivõimendi ja peapidurisilindri vedelik on seega erinev ja seda ei tohiks loomulikult segada.
Hüdraulilise jõupidurisüsteemi komponendid:
- Hüdrauliline pidurivõimendi: kaasas olev õli toetab selle pidurivõimendi pedaalijõudu.
- Peapidurisilinder: Siit algab pidurivedeliku rõhu tõus.
- Pump: pump (rihma või elektrimootoriga käitatav) tagab vajaliku rõhu. Seda tüüpi süsteemide puhul kasutatakse sama pumpa sageli mitme süsteemi jaoks, nagu roolivõimendi, kõrguse reguleerimine, hüdropneumaatiline vedrustus jne. Muud süsteemid kasutavad eraldi pumpa.
- Paak: Hüdraulikaõli või ATF-i hoitakse paagis.
- Aku: õli hoitakse akumulaatoris kõrge rõhu all 36 kuni 57 baari.
- Vooluregulaator: see tagab, et aku jääb täidetuks ning reguleerib pidurivõimendi ja roolivõimendi vedeliku voolu.
