You dont have javascript enabled! Please enable it!

Sõida

Teemad:

  • üld-
  • Esirattavedu
  • Tagavedu
  • Nelikvedu

Üldine:
Esi- või tagavedu tähendab, millistele ratastele edastatakse mootorist tulevad jõud. Enamik autotootjaid valib esiveo. Mootor annab liikumapanevad jõud. Manuaalkäigukastiga juhitakse käigukasti siduriga, a automaatkäigukast see juhtub paagis endas. Läbi veovõllid jõud jõuab lõpuks ratasteni.

Esirattavedu:
Esiveo korral on esirattad ühendatud veovõllidega käigukast (sisemisega diferentsiaal). Tavaliselt asetatakse mootoriplokk ruumi säästmiseks risti. Autotootjad valivad sageli esiveo. See on odavam kui taga- või nelikvedu, kuna kasutatakse vähem materjale ning see on ruumisäästlikum ja vibratsioonitundlikum kui esivedu.

Tagarattavedu:
Tagaveolistel autodel paikneb mootoriplokk pikisuunas. Üks jookseb käigukastist kardaanvõll (või vahevõll) auto all (mis on paigutatud väljalasketoru kohale vaateväljast eemal) kuni kardan.

Suure jõu ja tagaveoga autod on sageli ülejuhitavuse suhtes tundlikumad (auto teeb siis suurema pöörde kui vaja, tagumine tahab eest mööduda). Selline variant nagu ASR ei ole seega tarbetu luksus. Tagavedu kasutavad tootjad vähem kui esivedu. Eelkõige sõidavad autod, mis peavad palju jõudu välja andma (sh BMW ja Mercedes), tagaratastel. Nad tahavad ka ideaalset kaalujaotust esi- ja tagatelje vahel. Mootori pikisuunas paigutades ripub käigukast sisemuses keskkonsooli all. Seetõttu on käigukast paigutatud tagasillale lähemale. Raskuskese on nüüd nihutatud kaugemale taha.
Plussiks on ka see, et sel viisil saab teekattele üle kanda rohkem jõudu. Üle 250 hj autoga tugevalt kiirendades suureneb auto tagarataste kaal palju, nii nagu pidurdamisel suureneb ka esirataste kaal. Kiirendades suureneb kaal tagaratastel, muutes libisemisvõimaluse palju väiksemaks kui siis, kui auto sõidaks esiratastel.
Tagaveolistel autodel on ka erikujuline kütusepaak, sest kardaan ja kardaan on paigaldatud alla. Seejärel paigaldatakse täiendava imemisjoa (kütuse) pumbaga sadulapaak.

Nelikvedu:
Nelikveolistel autodel on, nagu nimigi ütleb, kõik neli ratast vedavad.
Selle eeliseks on see, et kogu mootori võimsust saab kasutada ilma rataste pöörlemiseta kiirendamiseks ja katmata teedel on palju suurem haardumine. Maastikusõidukitel on sageli nelikvedu, sest ASR-süsteemi abil saab sageli piisavalt jõudu üle kanda pindadele, kus on kinni jäänud vaid esi- või tagaveoline auto (näiteks lumi, liiv või muda) . Suure võimsusega sportlikud autod on mõnikord varustatud ka nelikveoga.
On erinevaid süsteeme, kus kõigil neljal rattal korraga pidevat veo puudub. Sellel veebisaidil on kirjeldatud kahte erinevat süsteemi, nimelt Haldexi ühendus ja ühest ülekandekast mis on paigaldatud käigukastile.

Haldexi ühendus:
Rakendatud VAG kaubamärkidele; VW, Audi, Seat ja Skoda. Haldexi haakeseadis asub tagateljel ja reguleerib veojõude sõukruvi võllilt rataste veovõllideni. Esirattad sõidavad pidevalt.

Haldexi ühenduse kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.

Ülekandejuhtum:
Rakendatud muuhulgas BMW-s. Jaotuskast on paigaldatud käigukastile ja reguleerib esirataste veojõude.
Tagarattad on otse käigukastiga ühendatud ja on alati vedatavad.

Ülekandekasti kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.