Teemad:
- Rollikeskus
- Langetamise mõju rulli keskmele
Rollikeskus:
Igal sõidukil on veerekeskus. Tugihoobade ja vedrude konstruktsioon määrab veerekeskme (rullitelje) kõrguse, mis vastutab pealisehitise kalde või veeremise eest. Tänapäevastel autodel on veeretelg tavaliselt rataste keskpunktist veidi allpool, peaaegu paralleelne teepinnaga ja võimalikult lähedal auto raskuskeskmele. Raskuskeskme ja veeretelje vaheline kaugus peab olema võimalikult väike, et hoida “rullumisefekti” võimalikult väike. Lisateavet selle kohta selgitatakse selle lehe järgmises peatükis.
Veeremise piiramiseks kasutatakse stabilisaatorit, sobivaid amortisaatoreid ja õige vedrukarakteristikuga vedrusid.
Sõiduki veerekeskpunkt määratakse punktidest P1 ja P2 (vt pilti paremal), mis arvutatakse (kujutledes) vedrude / õõtshoobade pikendamise teel (vt pilte). Mõlema tugivarre sirutamisel leitakse punkt P2 (kus jooned ristuvad). Seejärel saab joone tõmmata punktist P1 (rehvi teepinna kontakti keskpunkt) varem leitud punktini P2. Veerekeskpunkt R asub nüüd sõiduki sümmeetriateljel (täpne keskpunkt).
Et seda pilti rohkem täpsustada, on parempoolsel pildil joonistatud ka parempoolne ratas vastavate joontega. Siin on näha, et veerekese keskpunkt on samas punktis, kuna sõiduk on täiesti sümmeetriline. See tähendab, et sõiduki vasak ja parem külg on samad.
See pilt näitab olukorda McPhersoni tugipostiga. Ülemine joon peaks olema amortisaatoriga risti. Allolev joon tõmmatakse läbi õõtshooba kuni punktini, kus see lõikub ülemise joonega. See on ühine punkt P2. Seejärel tõmmatakse joon P1 rehvi keskpunktist punktini P2. Veeretelg R asub joonel P1 kuni P2, täpselt sõiduki sümmeetriateljel.
Langetamise mõju rulli keskmele:
Auto langetamisel on veerekeskmele negatiivsed tagajärjed. Kui veerekese nihkub liiga kaugele ning auto raskuskeskme ja veeretelje vahele tekib liiga suur vahemaa, veereb sõiduk rohkem ümber oma telje. Seejärel tuleb rakendada erinevaid meetmeid, et sõiduomadused ei halveneks, nt;
- Suurema summutusteguriga amortisaatorid
- Vedrud jäigema vedrukarakteristikuga
- Stabilisaator (võib-olla jäigem versioon kui originaal)
Parempoolsed pildid näitavad kahte erinevat olukorda; mitte langetatud auto ülemine ja langetatud auto alumine. Kollase-musta märgistusega tähistatud raskuskese (Z) liigub proportsionaalselt sõidukiga allapoole. Mõlema sõiduki vaheline kaugus (näidatud rohelise noolega) on tunduvalt suurenenud.
Madaldatud seisukorras on veerekese keskpunkt teekattes.
Seda tehakse sihilikult rajaautodega. Rulli keskpunkt on siis 2–3 cm teepinna sees. Kogu šassii on selle järgi kohandatud (vedrud, amortisaatorid ja stabilisaator). Kui seda ei tehta (ainult langetusvedrude paigaldamisega), põhjustab suurem vahemaa (rohelised nooled) raskuskeskme (Z) kallutamise ümber rulli telje (R). Tekib siis mingi jõu x käe olukord.
On olemas ümberehitusvõimalused, mille puhul suured kuulliigendid võimaldavad õõtshoobadel horisontaalsemalt asetseda roolinuki korpusel. Seejärel läheneb veeremise kese raskuskeskmele. Viimasel juhul on raskuskeskme langetamine seda langetanud ja sellel ei ole veerekeskmele negatiivset mõju. Nii paranevad sõiduomadused oluliselt.
Lisateavet rataste asendite ja reguleerimise kohta leiate lehelt ratta geomeetria.
