teema:
- Kolvijõu lagunemine
Kolvi jõu lagunemine:
Kolvi kohal tekib rõhk (p) põlemise tulemusena jõutakti ajal. Saadud jõud edastatakse ühendusvarda abil vända kahvlile. Selle loomise hetk (jõud * õlg) paneb väntvõlli pöörlema. Siit see pärineb pöördemoment (pöördemoment) mootorist.
Alloleval viiel pildil on kujutatud jõud, mis tekivad vända ühendusvarda mehhanismis, kui põlemisrõhk surub kolvi alla. Seejärel kirjeldatakse iga suurendatud pildi puhul jõudude vastastikust mõju.
1. Põlemisrõhk (p) tekitab kolvile jõu (Fz) ja põhilaager (Fh). Saame selle jõu kindlaks määrata, tuginedes indikaatori diagramm.
Võimsus Fz kantakse edasi ühendusvardale. Selles olukorras on ühendusvarras risti vända tihvti ja põhilaagri kohal (Fh). Tegelik põlemine, mille juures rõhk p on maksimaalne, toimub ligikaudu 8 väntvõlli kraadi võrra pärast TDC-d. Võimsus Fz on sama, mis väntvõlli ühendusvardale ja põhilaagritele mõjub jõud. Nii et võime kirjutada: Fz = Fh.
Sellel pildil näeme kollast katkendjoont, mis kulgeb väntvõlli keskpunktist vändaklambri keskkohani. Ühendusvarda keskpunkt (must täpp) tiirleb selle ümber.
Sellises olukorras ei toimu kolvijõu lagunemist. Selles asendis on põhilaagrile mõjuv jõud suurim.
Ülevaade kasutatud lühenditest:
- p: põlemisrõhk;
- Fz: kolvi jõud;
- Fh: jõud põhilaagrile
2. Kolvi jõud kandub vändale läbi ühendusvarda. Jagame kolvile mõjuva jõu (Fz) ja ühendusvarda jõul (Fd), mis kulgeb ühendusvarda suunas.
Ühendusvarda kallutamise ja jõu tõttu Fz, surutakse kolb vastu silindri seina. Seda jõudu tähistab Fl (libiseva tee jõud). Sel hetkel kuluvad kõige rohkem kolb ja silinder.
Ühendusvarda jõud Fd mõjub vända tihvtile ja lahustub vända tihvti keerdumise tulemusena tangentsiaalses ringjõus (Ft) ja põhilaagrile mõjuv radiaaljõud (Fh). Radiaaljõud kannab jõu ülemise ühendusvarda laagri kaudu väntvõllile.
Tangentsiaalne jõud (Ft) sõltub nii ühendusvarda jõust kui ka vända ühendusvarda mehhanismi asukohast. Kuna tangentsiaalne jõud määrab pöördemoment (pöördemoment) mootori pöördemomendi suurus muutub pidevalt. Hooratta mass tagab, et need pöördemomendi muutused ei mõjuta otseselt väntvõlli pöörlemiskiirust.
Ülevaade kasutatud lühenditest:
- p: põlemisrõhk;
- Fz: kolvi jõud;
- Fd: ühendusvarda jõud;
- Fl: renni jõud;
- Fh: jõud põhilaagrile;
- Ft: tangentsiaalne jõud.
3. Ühendusvarda ja vända kahvli keskjooned on üksteise suhtes 90 kraadise nurga all. Tangentsiaalne jõud (Ft) on sama kui ühendusvarda jõud (Fd) ja on, samuti saadud pöördemoment / pöördemoment, sellel hetkel kõrgeim. Nii et võime kirjutada: Fd = Ft.
Pealaager ei ole nüüd koormatud. Nüüd pole enam juttugi jõust Fh. Võime märkida: Fh = 0
Ülevaade kasutatud lühenditest:
- p: põlemisrõhk;
- Fz: kolvi jõud;
- Fd: ühendusvarda jõud;
- Fl: renni jõud;
- Fh: jõud põhilaagrile.
4. Väntvõlli edasi pööramisel tangentsiaalne jõud väheneb (Ft). Tangentsiaalne jõud ei ole nüüd enam ühendusvarda jõuga kooskõlas.
Juhtraja jõud (Fl) on nüüd suurenenud, kuna ühendusvarda nurk on nüüd maksimaalne.
Ülevaade kasutatud lühenditest:
- p: põlemisrõhk;
- Fz: kolvi jõud;
- Fd: ühendusvarda jõud;
- Fl: renni jõud;
- Fh: jõud põhilaagrile;
- Ft: tangentsiaalne jõud.
5. Kolb jätkab liikumist ODP suunas. Põhilaagrile mõjuv jõud (Fh) suureneb ja on maksimaalne, kui kolb ulatub kuni ODP-ni.
Samuti juhiku jõud (Fl) vähenenud; see jõud muutub 0 N, kui kolb jõuab ODP-ni.
Ülevaade kasutatud lühenditest:
- p: põlemisrõhk;
- Fz: kolvi jõud;
- Fd: ühendusvarda jõud;
- Fl: renni jõud;
- Fh: jõud põhilaagrile;
- Ft: tangentsiaalne jõud.
