Teemad:
- Parkisoojenduse tutvustus
- Parkisoojenduse töö
- Parkimiskütte jahutussüsteem
- Parkimissoojendi aktiveerimine
- Elektriline lisaküte
Seisusoojenduse tutvustus:
Sõidu- ja tarbesõidukid võivad olla varustatud seisusoojenduse või elektrilise lisakütteseadmega. Eriti pikaajaliste madalate temperatuuridega riikides, näiteks Skandinaavias, on lisaküte väga levinud. Hollandis näeme parkimissoojendit peamiselt eksklusiivsetel sõiduautodel.
Seisusoojendus on ühendatud kütusesüsteemiga ja võib töötada, kui mootor on välja lülitatud. Sageli aktiveeritakse see enne mootori külma käivitamist. Seisusoojenduse kasutamise eelised on järgmised:
- Sisse sisenedes on sisemuses kõrgem temperatuur. See ei paku mitte ainult mugavust, vaid ka akendest tekkiv jää on sulanud;
- Mootori jahutussüsteem on eelsoojendatud, mis annab parema külmkäivituse. Mootor saavutab töötemperatuuri varem. See ei paranda mitte ainult kasutusiga (väheneb kulumine), vaid ka vähem kahjulikke heitgaase eraldub võrreldes eelsoojenduseta sõidukiga.
Seisusoojendus võib madala välisõhutemperatuuri korral külmkäivituse ajal automaatselt sisse lülituda. Külmkäivituse ajal suudab seisusoojendus diiselmootori soojendada 5 minutiga. Seisusoojendus lülitub töötemperatuuri saavutamisel automaatselt välja.
Parkimiskütteseade on ühendatud nii kütuse- kui ka jahutussüsteemiga. Kütus süüdatakse seisuküttes ja soojendab jahutusvedelikku kõrvalasuvas jahutusvedeliku kanalis.
Parkimissoojendit võime kohata erinevates kohtades autos ja selle ümbruses:
- Mootoriruumis: seisusoojendi saab paigaldada esikaitseraua taha või rattakoopasse;
- Auto all: seisusoojendus on sageli paigaldatud auto alla. Alumine plaat kaitseb seda mustuse eest.
Järgmine pilt on Volkswagen Transporteri (T5) paigalduskohast.
Parkimissoojendi töö:
Kütusepump varustab seisusoojendit kütusega. Kütus jõuab kütuse etteande kaudu (alloleval pildil number 10) nn põlemiskambrisse. Selles põlemiskambris puhub ventilaator (1) õhku sisselaskekanalist (11) läbi metallfliisi põlemiskambrisse ja puutub kokku tarnitava kütusega. Hõõgküünla (14) kuumenemise tõttu aurustub selles metallmembraanis kütus. Kütus süttib põlemiskambris. Hetkel, kui leegimonitori fototransistor mõõdab stabiilset leegi hõõgtorus, teatab ta sellest juhtseadmele (12), mis lülitab hõõgküünla ülekuumenemise vältimiseks kohe välja. Põlemisel tekkivad heitgaasid väljuvad seisusoojendist väljalasketoru (10) kaudu. Väljalasketoru ots võib lõppeda mootoriruumi tasemel või sõitjateruumi all.
Legend:
- ventilaator;
- jahutusvedeliku sisselaskeava;
- jahutusvedeliku heitgaas;
- temperatuuriandur;
- ülekuumenemise andur;
- vee kanal;
- soojusvaheti;
- põletid põlemiskambri ja leegitoruga;
- põlemisgaaside väljalaskmine;
- kütusevarustus;
- põlemisõhu sisselaskeava;
- juhtimisseade;
- metallist fliis;
- leegi jälgimisega hõõgküünal.
Pildi allikas: Volkswagen AG.
Sisselaskekanali (2) kaudu tarnitav jahutusvedelik läbib veekanaleid (6) mööda põlemiskambrit. See loob soojusvaheti efekti. Kuumutatud jahutusvedelik väljub seisukütteseadmest väljalaskeava (3) kaudu ja voolab küttekeha radiaatorisse ahjumaja armatuurlaua all.
Parkimiskütte jahutussüsteem:
Auto olemasolevat jahutussüsteemi on laiendatud täiendavate torude ja seisukütte komponentidega. Siit leiame muuhulgas elektrilise jahutusvedeliku pumba, mis veab jahutusvedeliku seisva mootori korral seisusoojendusse. Samuti näeme, et jahutusvedeliku toru jookseb seisusoojendist otse küttekeha radiaatorisse: see soojeneb kõigepealt. Puhur cq. Siseventilaator aktiveeritakse, et puhuda (külma) siseõhku läbi soojendusega radiaatori sisemusse.
Jahutusvedeliku toru jätkub kütteseadme radiaatorist sisepõlemismootorisse. Lisaks mootoris olevale jahutussüsteemile soojeneb ka õlijahuti. Mootori käivitamisel soojendab mootoriõli õlijahuti abil kiiremini.
Parkimissoojendi aktiveerimine:
Seisusoojendit saab sageli kaugjuhtimispuldiga käsitsi aktiveerida. Kaasaegsed süsteemid pakuvad ka parkimissoojendi aktiveerimise programmeerimise võimalust. Pardaarvutiga saab seadistada sisselülitusajad, et auto oleks järgmisel hommikul väljasõiduks soe.
Elektriline lisaküte:
Mõnikord ei suuda sisepõlemismootor külma välisõhu temperatuuri juures piisavalt jahutussüsteemist saadavat soojust säilitada. Mootori väikese koormuse korral jahutusvedeliku temperatuur langeb, mistõttu kütteradiaator ja seda läbiv õhk soojendi jaoks jäävad liiga külmaks. Lahenduse pakub elektriline lisaküttekeha.
Näitena võtame Smart ForTwo 450 elektrilise lisakütte.
Elektriline lisakütteseade lülitub sisse, kui on täidetud järgmised tingimused:
- Välisõhk alla 8 kraadi Celsiuse järgi;
- jahutusvedeliku temperatuur alla 85 kraadi Celsiuse järgi;
- Temperatuuri valikuhoob maksimaalses soojas asendis;
- puhur sisse lülitatud;
- Sisepõlemismootor sisse lülitatud.
Lisaküte koosneb neljast korpuses (R17) olevast kütteelemendist, mida juhib juhtseade (A15e). Niipea kui vool läbib takistit, soojeneb see. Takistid asuvad ahjumaja õhušahtis: hõõguv takisti soojendab läbiva õhu. Takistite läbiv vool suureneb sõltuvalt temperatuurist 25 kuni 50 amprini. Sisendvool on suur, kuid soojendusega takistitega vool väheneb. Takistite soojas hoidmiseks kulub ju vähem energiat kui soojendamiseks.
Maksimaalne võimsus on umbes 900 vatti 14 volti juures.
Kaks allolevat pilti näitavad elektrilist kütteelementi.
Seotud leht:
