You dont have javascript enabled! Please enable it!

Silinder

Teemad:

  • üld-
  • Silindri varruka tüüp
  • Lihvimine
  • Silindrite paigutus
  • Süütamise järjekord

Üldine:
Ruume, milles kolvid liiguvad üles ja alla, nimetatakse silindriteks. Silindri sisemus ei ole päris sile, sest siis võiks õli kergelt mööda kolbi karterist põlemiskambrisse liikuda. Seetõttu on tehtud hoonimissooned. Lihvimise põhimõtet kirjeldatakse lähemalt sellel lehel.
Silindrite suurus määrab mootori silindrite töömahu. Iga mootoritüübi puhul kasutatakse silindrite töömahtu näiteks 1.6, 2.0 või mõnikord 6.0 ​​liitrit. See tähendab (1.6-ga), et kõigis silindriruumides on ruumi kokku 1,6 liitrit õhku. Ruumi mõõdetakse ODP-s (st põhjas ja algab surve- või väljalasketaktiga) oleva kolvi ja silindripea vahel. Mida suurem on silindri töömaht, seda kõrgemad/laiemad on silindrid. See oleneb ka avast (silindri läbimõõt) ja käigust (silindri kõrgus).
Silindri töömahtu saab arvutada puuraugu x käigumahu andmete põhjal. Lisateavet silindri töömahu ja ava x käigumahu kohta leiate lehelt Arvutage silindri töömaht.
Lisateavet 4-taktilise protsessi kohta leiate lehtedelt Bensiini mootor en Diiselmootor.

Silindri varruka tüüp:
Silindreid saab puurida otse mootoriplokki, valada ühes tükis tervikliku mootoriplokina või koosneda eraldi sisestatud puksidest. Puuritud või valatud silindreid nimetatakse kuivadeks silindrihülssideks ja eraldiseisvaid silindrihülssi nimetatakse ka märgadeks silindrite muhvideks. Märjad puksid saab eraldi vahetada ja käsitsi paika panna. Need puutuvad vahetult kokku jahutusvedelikuga ja on paksema seinaga kui kuivad puksid. Lõppude lõpuks peavad nad olema piisavalt tugevad. Et vältida vedeliku sattumist õlivannile läbi märgade silindrihülsside, kasutatakse lisatihendeid.
Õhkjahutusega mootorites moodustavad silindrid eraldi üksuse, need on varustatud jahutusribidega ja on paigaldatud väntvõlli korpusele. Ribide pind sõltub jahutamise vajadusest.

Silindripea lahtivõtmisel lahtiste silindrihülssidega mootoriplokilt tuleb väga hoolikalt jälgida, et hülsid ei oleks ülespoole nihkunud. Vastasel juhul võib silindripea vahetamisel tekkida probleeme.
Selle kontrollimiseks tuleb kogu mootoriploki laiuses asetada mingi suur joonlaud või sirge rauatükk. Kui silindrihülss ulatub välja, märgatakse seda kohe. Seejärel saab silindrihülsi kerge vaevaga (ettevaatlikult!) alla koputada.
Parempoolsel pildil on märgade silindrihülssidega mootor ja alloleval pildil valatud või puuritud silindritega mootoriplokk.
Peatihend on paigaldatud mootoriploki ja silindripea vahele. Peatihend tagab tiheduse silindrite vahel ning õli- ja jahutusvedeliku kanalite vahel.

Märg silindri varrukad
Valatud/puuritud silindrid

Lihvimine:
Silindri sein ei ole seest sile. Kui see oleks sile ja kolb liiguks selles üles-alla, siis voolaks kolvist alati teatud kogus määrdeõli mööda silindri seina põlemisruumi ülaosas kolvi. Ja see pole täpselt eesmärk. Samuti, kui mootor on mõnda aega paigal seisnud, ei oleks kolvi ja silindri seina vahel enam mootoriõli. Mootor töötab siis mõnda aega "kuivalt", enne kui mootoriõli uuesti kolvi mööda üles hiilib. Selle vältimiseks on silindri seina tehtud väikesed lihvimissooned. (Samuti kolvi küljel, aga sellest tuleb juttu hiljem). Hoonsooned pole midagi muud kui silindri seina teatud nurga all tekkivad väikesed kriimud, millesse õli osaliselt sisse jääb.

Tavaliselt tehakse lihvimissooned üksteise suhtes 47-kraadise või mõnikord 90-kraadise nurga all spetsiaalse puurile asetatud lihvimistööriistaga. Spetsiaalsed lihvimistööriistad on näidatud allolevatel piltidel.

Silindri lihvimine peab toimuma väga hoolikalt. Liiga vähe lihvimissoone toob kaasa suurema õlikulu ja liiga palju kahjustab silindri seina kaitsekihti.

Mootori kapitaalremondi käigus puuritakse vahel ka silindrit ja asetatakse sinna ülegabariidiline kolb. Seejärel suureneb silindri kogumaht ja on vaja uuesti lihvida. Lihvimisriistadega saab parandada isegi õlikulu väga kannatavaid mootoreid, kus sooned on libedaks muutunud, või mootoreid, mille silindri seinas on kerge kriimustus. Kui silindri seinas on sügav kriimustus, näiteks põlemiskambrisse sattunud esemest, võib kriimustus olla nii sügav, et lihvimisest pole enam kasu. Ainult silindri seina puurimine liiga suure kolviga on mõttekas, muidu tuleb uus mootor paigaldada.

Kolvi külgedel peavad olema ka kerged sooned. Nende ülesanne on ka pisut õli määrimiseks säilitada. Kui kolvid on libedad ja lihvimisstruktuur kadunud, võib õlikulu suureneda. Parim meede selleks on kolvide vahetus ja silindri seina hoonimissoonte kontrollimine.

Lihvimissooned võivad kuluda (kiiremini), kui sõidutingimused ei ole optimaalsed, näiteks:

  • Liiga kiire sõit külma mootoriga: kolb surutakse libisemisjõu tõttu tugevalt vastu silindri seina, samas kui mootor pole veel saavutanud töötemperatuuri ja kolb pole temperatuuri tõttu veel korralikult paisunud. Lisateavet kolvi väljalülitamise kohta leiate lehelt kolb.
  • Vähene määrimine või liiga kaua sõitmine vana (paksu) õliga ja seetõttu ka määrimise puudumine.

Silindrite paigutus:
Seal on kahe-, kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksateist- ja kaheteistsilindrilised. Bugattil on Veyronis isegi kuueteistsilindriline. Silindreid saab paigutada vertikaalselt üksteise taha. Seda nimetatakse siis reamootoriks.
Silinder võib olla ka V-kujuline 60 või 90 juures. Need on V mootorid. Kui silindrid on paigutatud horisontaalselt väntvõlli vasakule ja paremale, on tegemist boksermootoriga.
Mida rohkem silindreid mootoril on, seda korrapärasemalt see töötab ja seda korrapärasem on pöördemoment. Kahe pöörlemissageduse ehk väntvõlli 720 kraadi peale jagatud jõulööke on ju rohkem. Hooratast saab ka suurema silindrite arvuga kergemaks muuta. Tasakaaluvõllid, mis on 2- ja 3-silindrilistel mootoritel vajalikud jõulöökide vibratsioonist põhjustatud mootorivibratsioonide summutamiseks, ei ole 8-silindrilistel mootoritel vajalikud.

  • Reamootor: silindrid on paigutatud vertikaalselt üksteise taha. See paigutus on kõige levinum. Tänapäevased reasmootorid koosnevad tavaliselt 4-silindrilistest, kuid ökonoomsed, keskkonnasõbralikud 3-silindrid on tänapäeval ka näiteks VW Polol, 2-silindrilised aga Fiatil. BMW asetab 6 silindrit alati ühte ritta, mitte kunagi V-kujuliselt.
  • V-mootor: silindrid on 60 või 90 kraadise nurga all. Levinumad mootorid on V6 ja V8 mootorid.
    Samuti on olemas V5, V10 ja V12 mootorid. V12 mootoril on V-kuju ühel küljel 6 silindrit ja teisel pool 6 silindrit.
  • VR-mootor: rida- ja V-mootori kombinatsioon. Seda kasutab peamiselt Volkswagen, mis on tuntud VR5 ja VR6 mootorite poolest. Golf R32 silindrid on üksteise suhtes 15 kraadise nurga all. Siin on ühendatud rea- ja V-mootori eelised. Ridamootori puhul on eeliseks see, et mootorit saab varustada 1 silindripeaga ja V-mootoriga saab kolvist/ühendusvardast tulevaid jõude üle kanda väntvõllile üksteise suhtes suurema nurga all.
  • W-mootor: silindrid on W-kujulised. Seda kasutati VW Touaregi, Pheatoni, Audi ja Q12 W7 mootorites.
    Seda mootori paigutust võib tegelikult mõelda kui kahte V-mootorit, mis on paigutatud ühele väntvõllile. W-mootori eeliseks on see, et silindrite arvu arvestades väheneb ploki pikkus võrreldes V mootoriga. Radiaatori ja paravaniplaadi vahele jääb veidi rohkem ruumi. See tähendab, et mootoriploki küljel on risttalade vahed vähenenud.
    Remonditööd ja hooldus (nt süüteküünalde vahetus) ei ole sugugi lihtsamaks tehtud. Silindripeade lahtivõtmiseks on vaja kogu mootor autost lahti võtta.
AudiW12
W mootor
  • Boksermootor: silindrid on paigutatud horisontaalselt 180 kraadise nurga all. 
    Silindrid asetatakse horisontaalselt üksteise vastas 180 kraadise nurga all. Selle lameda mootori eelisteks on see, et auto raskuskese on kohe madalamal. Samuti kannatab mootor vähem vibratsiooni all, sest kolvivõnked summutavad üksteist. Mootor on seetõttu palju paremini tasakaalustatud ja ei pea kasutama eraldi tasakaalustusvõlle. Boksermootoreid kasutatakse nii sõiduautodes kui ka mootorratastes. Subaru on tuntud boksermootori kasutamise poolest, nagu ka Citroën 2CV ja vana VW Beetle.
bokseri mootor

Süütamisjärjekord:
Süütamise järjekord on järjekord, milles segu silindrites üksteise järel süüdatakse. Süütamisjärjekord sõltub mootori konstruktsioonist ja väntvõlli koormuse jaotuse kujust. Tabelis on toodud tavalised tulistamiskäsud.

Mootori tüüp:Silindrite arv:Süütamisjärjekord:
Rea mootor:31-3-2
 41-3-4-2 of 1-2-4-3
 51-2-4-5-3
 6



 
1-5-3-6-2-4 of
1-5-4-6-2-3 of
1-2-4-6-5-3 of
1-4-2-6-3-5 of
1-4-5-6-3-2
 8


 
1-6-2-5-8-3-7-4 of
1-3-6-8-4-2-7-5 of
1-4-7-3-8-5-2-6 of
1-3-2-5-8-6-7-4
V mootor:41-3-2-4
 6
 
1-2-5-6-4-3 of
1-4-5-6-2-3
 8



 
1-6-3-5-4-7-2-8 of
1-6-2-8-3-7-4-5 of
1-3-7-2-6-5-4-8 of
1-5-4-8-6-3-7-2 of
1-8-3-6-4-5-2-7
 101-6-5-10-2-7-3-8-4-9
 12
 
1-7-5-11-3-9-6-12-2-8-4-10 of
1-12-5-8-3-10-6-7-2-11-4-9
Bokseri mootor:41-4-3-2
 61-6-2-4-3-5